Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Korterelamutes, asutustes ja ettevõtetes tuleb eraldi kogumismahutitesse koguda ja jäätmevedajale üle anda:
- Segaolmejäätmed;
- Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
- Paberi- ja kartongijäätmed, kui kinnistul on vähemalt viis korterit või majapidamist.
Võimalus tellida segapakendile kogumismahuti. Ettevõttes ja asutustes võimalus tellida liigiti kogumiseks kogumismahutid vastavalt jäätmeliigile (nagu plast- ja metallpakendi, klaaspakendi jms. kogumismahuti).
Eramajades tuleb eraldi kogumismahutitesse koguda ja jäätmevedajale üle anda:
- Segaolmejäätmed;
- Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed*;
Võimalus tellida segapakendite jaoks kogumismahuti või pakendikott. Muud liigiti kogutud jäätmed saab üle anda Pääsküla ja Rahumäe jäätmejaama või avalikkesse kogumispunktidesse (Vaata: kuhuviia.ee).
*Biolagunevate jäätmete liigiti üleandmise kohustust ei ole, kui kinnistul tekkinud biolagunevad jäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul.
Kompostimisest saab teavitada läbi iseteeninduskeskkonna EVALD.
Jäätmevaldajatel tekkivad segapakendid, tuleb liigiti koguda ja viia avalikku kogumispunkti või anda üle jäätmevedajale. Segapakendijäätmete mahuti või koti tühjendus on vabatahtlikult tellitav mugavusteenus.
Abimaterjalid
Erinevad jäätmeliigid
Kõiki jäätmeid tuleb koguda võimalikult palju liigiti, niiviisi väheneb segaolmejäätmete hulk märgatavalt! Jäätmete liigiti kogumine on kasulik nii rahakotile kui ka keskkonnale.
Segaolmejäätmed põletatakse energiatootmiseks või sorteeritakse ja ladestatakse prügilas. Enamasti ei ole võimalik välja sortida ümbertöötluseks kõlbulikke materjale.
Segajäätmetesse sobivad:
- kassiliiv
- lemmiklooma väljaheited ja allapanu
- oluliselt määrdunud pakend
- oluliselt määrdunud paber ja papp
- kiletatud paber
- küpsetuspaber
- mähkmed
- hügieenisidemed ja tampoonid
- kosmeetika
- suitsukonid
- foolium
- jahtunud tuhk
- tolmuimeja tolmukott
- pühkmed
- suured kondid
- kummist esemed
- näts
- hõõgniidiga lambipirn
- CD-plaat
- tühi või katkine kirjutusvahend
- katkised toidunõud
- riided, mis on oluliselt määrdunud, niisked või hallitanud
- kodutekstiil ja jalanõud, mis on oluliselt määrdunud, niisked või hallitanud
- aluspesu, sukkpüksid, sokid
- küünal, kalmuküünal
- kunstlilled
- majapidamispaber
- WC-paber
- niisked salvrätid
- hambahari
- toidulisandid ja vitamiinid
- kompostitavad, biolagunevad ja kodus kasutatud ühekordsed nõud
- toidukile
- jahtunud tuhk
- grillsüsi ja grillsöe kott
- tolmuimeja tolmukott
- suured kondid
- näts
- hõõgniidiga lambipirnid
- CD-plaadid ja nende karbid
- kassetid
- fotofilmid grammofoniplaadid
- kellad
- küünlad
- potid-pannid-toiduvormid ja muud kasutuskõlbmatud nõud, termosed
- ühekordsed nõud ja söögiriistad
- lillepotid
- lutid ja lutipudelid
- tühjad ja katkised pastakad, vildikad
- katkised kruusid ja taldrikud
- kasutuskõlbmatud jalanõud, riided ja mänguasjad
- jõuluehted
- aknaklaas ja klaasikillud (väike kogus)
- kristallist esemed
- kummist esemed
- nahast esemed
- puust esemed
- nöör
- penoplast (väike kogus)
- plaastrid
- riided, sukkpüksid
- tubakas, sigaretid ja nende pakid
- võtmed
Segajäätmetesse ei sobi:
- toidujäätmed, puhtad pakendid
- värvijäägid, ravimid, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed, patareid, akud, kodumasinad, elektroonika
- ehitusjäätmed, aiajäätmed
- vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli)
- suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, peegel, vaibad, madratsid
- ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat
Biojäätmed tuleb panna konteinerisse lahtiselt, paberkotis või biolaguneva ja komposteeruva kotiga.
Biojäätmetesse sobivad:
- riknenud toit ja toidujäätmed (sh kartulikoored, pagari- ja kondiitritooted, piimatooted)
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
- liha- ja kalajäätmed, kondid, kalaluud
- muna- ja pähklikoored
- pabermassist munarestid
- majapidamispaber
- pabersalvrätid
- kohvipaks, paberfiltrid
- lõikelilled, ilma potita toataimed
Biojäätmetesse ei sobi:
- tavalised kilekotid, toidupakendid
- kassiliiv, tuhk, suitsukonid
- vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
- kiletatud või vahatatudpinnaga või kileaknaga paberkotid
- küpsetuspaber
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- vanad ravimid
- mähkmed, hügieenisidemed
- tolmuimejakotid
- kunstlilled, küünlad
- lille- ja salatipotid
Biojäätmete äraveole on alternatiiviks jäätmete kohapealne kompostimine.
Kompostides võid vähendada ühe pere poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra. Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne).
Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.
Kompostimine on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:
- kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele
- kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja
- kompost aitab hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset
- kompostimine aitab hoida eemale taimede haigusi
- kompost paneb sinu köögiviljad ja lilled paremini kasvama
Paber ja kartong tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ning panna konteinerisse lahtiselt.
Vanapaberisse sobivad:
- ajalehed, ajakirjad
- kataloogid ja reklaammaterjalid
- töövihikud, paberist ja kartongist kaustikud
- trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber
- kontoripaber
- papp, pappkarbid ja -pakendid
- jõupaber
- paberkotid
- kileaknata ümbrikud
- vanad raamatud (kõvade kaanteta)
- majapidamis ja wc-paberi rull
- toidu paberümbrised ja karbid (kuivainete kotid, tordikarp jm)
Vanapaberisse ei sobi:
- määrdunud või vettinud paber ja papp
- majapidamispaber
- kasutatud pabernõud
- kleepsildid, teibid
- foolium, võipaber
- kommipaberid, jäätisepaberid
- tapeet, lamineeritud või kiletatud paber
- tetrapakid, munakarbid plastikust
- kõik, mis sisaldab materjale peale paberi ja kartongi
Pakend tuleb tühjendada, loputada ja kokku voltida. Pakendite korgid ja kaaned võib peale jätta, klaaspurkidel- ja pudelitel ära võtta.Panditaara tuleb eraldi koguda!
Pakendisse sobivad:
- tühjad piimatoodete karbid, tetrapakendid (hapukoorepakid, jogurtipakid ja -topsid, jäätisepaberid jmt)
- mahlapakid, mahlapudelid
- limonaadi ja -veepudelid
- alkoholipudelid ja -pakid
- õllepurgid ja -pudelid
- kohvipakid
- kommikarbid ja -plastikpakid, kommipaberid
- võikarbid, salatikarbid, toiduõli pudelid
- moosipurgid
- mullikile
- konservikarbid
- purgikaaned ja pudelikorgid
- šampooni- ja dušigeelipudelid
- hambapasta- ja kreemituubid
- ketšupipudelid
- pappkastid
- kilekotid
- klaaspudelid- ja purgid
- foolium
- suitsupakid
- tühjad kodukemikaalide pudelid ja värvipurgid (pesuvahendite pudelid ja -kotid jmt)
- pudelid ilma tagatise märgistuseta
Pakendisse ei sobi:
- plasttooted
- hügieenisidemed ja mähkmed
- mänguasjad
- kummitooted
- riided, kingad
- ehitusmaterjal
- põllumajanduslik plast
- ohtlikke aineid sisaldavad pakendid
- ohtlike ainetega saastunud pakendid (näiteks liim, värv, lahusti)
- pakendid, mis sisaldsid toodet, mis on märgistatud kui ohtlik aine
- määrdunud või toodet sisaldavad karbid
Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb teistest jäätmetest eraldi koguda ja viia jäätmejaama.
Lisainfo ohtlikest jäätmetest Kliimaministeeriumi kodulehel
Ohtlikud jäätmed on:
- vanad ravimid
- patareid ja akud
- päevavalgus-, kompakt- ja säästulambid, LED-pirnid
- elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt luminestsentslambid, vanad kraadiklaasid)
- kodukemikaalid (pesuained, puhastusvahendid, torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms)
- tervishoiu ja veterinaarjäätmed (sh ravimijäätmed, kasutatud süstlad, ampullid ja muud kasutatud esemed, mis olid kokkupuutel haigestunud inimesega või loomaga)
- ohtlikke jäätmeid sisaldavad pakendid
- rotimürk ja muud biotsiidid
- taimekaitsevahendid ja muud pestitsiidide liigid
- lahustid ja lahustit sisaldavad värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid
- happed ja leelised
- fotokemikaalid
- mootori-, käigukasti- ja määrdeõli, õlifiltrid
- ohtlikud ehitusjäätmed, sh asbesti sisaldavad ehitusjäätmed (nt asbesti sisaldav eterniit)
- klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
- ohtlikke aineid sisaldav õli ja rasv
- ohtlikke aineid sisaldavad pesuained
- ohtlikke aineid sisaldav puit
Ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused:
- Kiili vallavalitsus korraldab kevadel lehtklaasi kogumise ringi ning sügisel eterniidi jäätmete kogumise ja äraveo. Info kogumisringi toimumise kohta avaldatakse Kiili valla kodulehel ja vallalehes Kiili leht.
- Rahume ja Pääsküla jäätmejaamad Tallinnas
- Patareisid ja akusid võtavad vastu kauplused ja müügikohad, kus uusi patareisid ja akusid müüakse. Patareid ja akud on ohtlikud jäätmed. Vii need kogumiskasti, mille leiad lähimast müügikohast või aadressilt kuhuviia.ee.
Tekstiilijäätmed (kasutatud riided, kodutekstiil näit. kardinad, linad, tekid jms) tuleb koguda teistest jäätmeliikidest eraldi. Sealjuures on oluline eraldi koguda kasutuskõlblikud esemed (kasutatud riided, jalanõud ja kodutekstiilid) ning sellised, mida enam määrdumise, kulumise vms tõttu uuesti kasutada ei saa. Kasutuskõlbmatud ja oluliselt määrdunud rõivad ja tekstiil tuleb viia jäätmejaama.
Katkised, vanad (taaskasutuseks kõlbmatud) riided ja jalanõud ning tekstiili võib panna:
- oma prügikonteinerisse
- Kiili alevis Kurna tee 1a asuvasse konteinerisse (konteiner on halli värvi)
- Pääsküla või Rahumäe jäätmejaamadesse Tallinnas
AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses (Jõelähtme prügila).
Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb samuti üle anda jäätmejaama.
Kasutuskõlbmatu tekstiili mahutisse sobivad:
katkised, oluliselt kulunud või määrdunud rõivad, peakatted, vööd
katkised, oluliselt kulunud või määrdunud jalanõud
katkine, oluliselt kulunud või määrdunud kodutekstiil
Kasutuskõlbmatu tekstiili mahutisse ei sobi:
kasutuskõlblikud ja kvaliteetsed rõivad, jalanõud ja kodutekstiil
muud jäätmed
Kasutuskõlblikud rõivad ja tekstiili võib viia kasutatud rõivaste müügikohta või punasesse riidekonteinerisse Kiili alevis Konsumi kaupluse juures või Kangru alevikus ESTKO parklas) või taaskasutuskeskusesse. Siia võib panna ka terved jalanõud, mänguasjad, kohvrid, käekotid. Tekstiilijäätmeid võiks võimaluse korral ise taaskasutada. Riidekonteinerite asukohad on kaardil tähistatud punaka märgiga.
Kompaktseid kodu-elektroonika seadmeid, mida kasutataks kodumajapidamistes, mis töötavad elektri, patarei või aku pealt, saab tasuta ära anda
- Kiili alevis Kurna tee 1a asuvasse kogumiskonteinerisse.
Üleandmiseks tuleb helistada ette Kiili vallavalitsusse (tel 6790260, [email protected]), leppida eelnevalt kokku konteineri võtme kättesaamine.
Kui seade on „laiali" lammutatud, näiteks puudub mootor, on tegemist olmejäätmetega ja olmejäätmete vastuvõtt on tasuline Pääsküla või Rahumäe jäätmejaamades Tallinnas.
Täiendav info:
Elektroonika jäätmete hulka kuuluvad näiteks:
- suured kodumasinad, näiteks pesumasinad, päikesepaneelid ja printerid
- väikesed kodumasinad, näiteks hambaharjad, elektroonilised kaalud, kohvimasinad
- telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaseadmed, näiteks telefonid, akulaadijad, modemid ja tahvelarvutid
- soojusvahetusseadmed, näiteks külmkapid, kliimaseadmed
- kuvarid ning ekraanid, sh televiisorid
- lambid ja lambipirnid, ka LED-valgustid
Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama, jäätmekäitlusettevõttesse või anda üle suurjäätmete kogumisringi käigus. Suurjäätmete kogumisringi toimumise kohta jagame jooksvalt infot valla infokanalites.
Suurjäätmed võib anda üle:
- jäätmevedajale,
- viia ise jäätmejaama - Pääsküla või Rahumäe jäätmejaamadesse Tallinnas
- vastavasse jäätmekäitluskohta (näit. Jõelähtme prügila)
- asjad, mida saab taaskasutada - kogumispunkti või uuskasutuskeskusesse
Suurjäätmed on:
- mööbel
- madratsid
- kardinapuud
- vaibad
- kraanikausid
- uksed, aknad
- WC-potid, vannid jms
Romusõiduk ja paljud kasutatud autoosad on ohtlikud jäätmed, milles sisalduvad ained avaldavad kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
Romusõidukit tohib lammutada ainult ohtlike jäätmete käitlemise õigust omav ettevõte, kel on õigus ka sõiduk maanteeameti liiklusregistrist kustutada. Ise lammutamine on illegaalne, ka sõiduki metsa alla jätmine saastab keskkonda ja on seadusega karistatav.
Kuidas toimida, kui auto on muutunud romuks?
- Leia litsentseeritud autolammutus, kes teeb pakkumise romusõiduki ostuks.
- Lepi kokku romu transport lammutusse.
- Sõiduki ülle andmisel on vajalikud dokumendid: üleandja isikut tõendav dokument, auto tehniline pass. Tehnilise passi puudumisel võib küsida Maanteeameti büroost tõendi.
- Autolammutus kustutab registrist sinu auto andmed vastavalt andmeside lepingule Maanteeameti registriosakonnaga.
- Romusõiduki eest tasumine toimub ülekandega pangakontole.
Rehve saab viia Pääsküla või Rahumäe jäätmejaamadesse Tallinnas. Jäätmejaamas võetakse vastu korraga kuni 8 velgedeta sõiduauto rehvi. Lisaks jäätmejaamadele võetakse vanu rehve tasuta vastu MTÜ-ga Rehviringlus lepingut omavates rehvifirmades ning transpordiettevõtetes. Sobiva koha leiab: https://www.rehviringlus.ee/mty-rehviringlus. Helista ette ja täpsusta vastuvõtu tingimused üle.
Rehvide põletamine lõkkes ei ole lubatud.
Rehvijäätmete sekka kuuluvad:
- sõiduauto- ja maasturirehvid
- veokirehvid
- erirehvid, näiteks traktorirehvid
- mootorrattarehvid (sh roller, bike)
- jalgrattarehvid
Rehvijäätmetena ei võeta vastu:
- velgedel rehve
- seest reostatud rehve (rehvi sees on pinnas, liiv või kivid või lihtsalt praht)
- segakoormaid (rehvid peavad olema sorteeritud, nt kui põhiosa rehvidest on sõiduautorehvid ja lisaks on paar veokirehvi, laadige veokirehvid viimasena koormasse ja kogumispunktis võtke kõigepealt need ja pange veokihunnikusse ning sõiduautorehvid ettenähtud kohta)
- kummi- ja hüdrovoolikuid, kummimatte ja muid kummist esemeid
Metallijäätmed tasub koguda liikide kaupa eraldi (must metall ja värvilised metallid) ning viia vanametalli kokkuostu.
Oluline teada metallijäätmete kogumise ja äraandmise kohta:
- Metallijäätmed, sealhulgas must ja värviline vanametall, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle volitatud jäätmekogujale või viia jäätmejaama.
- Ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid ei käsitleta metallijäätmetena ning neid ei ole lubatud jäätmejaama viia.
- Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
- Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
- Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud vaid Transpordiameti poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
Plastjäätmed (katkised kastekannud, rõdukastid, kelgud, kiiged jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta. Plastjäätmeid võetakse tasu eest vastu Tallinnas Pääsküla või Rahumäe jäätmejaamades. Plastist pakendid tuleks koguda liigiti pakendijäätmena. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta.
Põllumajandusplasti alla kuuluvad põllumajanduses või aianduses kasutatavad vahendid:
- silokile, kattekile;
- kiletunnel;
- kattevõrk, heinapallivõrk;
- plastnöör jms.
Põllumajandusplast kuulub probleemtoodete hulka, seega kehtib ka põllumajandusplasti puhul tootjavastutus. Harju maakonnas vastav kogumispunkt hetkel puudub, kus põllumajandusplasti tasuta ära anda. Palume seega uurida põllumajandusplasti müügikohas, kuhu saab sealt ostetud põllumajandusplasti jäätmed tasuta ära anda (või kas müüja tuleb põllumajandusplasti jäätmetele ise järele). Põllumajandusplasti jäätmed tuleb koguda võimalikult puhtalt ning teistest jäätmetest ja materjalidest eraldi. Põllumajandusplasti saab tasu eest ära anda Tallinnas Pääsküla või Rahumäe jäätmejaamades.
Klaasijäätmed (lehtklaas, peegelklaas, lameklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta. Lehtklaasi kogumisringe tehakse Kiili vallas tasuta kevadeti, tavaliselt maikuus.
Klaasist pakendid (pudelid ja purgid) tuleks tuleks koguda liigiti pakendijäätmena, kuid teisi klaasijäätmeid ei ole lubatud pakendite kogumismahutisse panna. Klaasijäätmeid võib ära anda Tallinnas Pääsküla või Rahumäe jäätmejaamades.
Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik taaskasutada. Värvimata, immutamata ja lakkimata puidujäätmed võib põletada tekkekohas kütmise eesmärgil.
Värvitud, lakitud või immutatud puitu põletada ei tohi, kuna kemikaalid, millega puitu on töödeldud, sisaldavad kahjulikke aineid, mis põletamisel satuvad keskkonda ning muutuvad ohuks nii inimestele endile kui ümbritsevale looduskeskkonnale. Puidujäätmeid võib ära anda Tallinnas Pääsküla või Rahumäe jäätmejaamades.
Ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
- pinnas,
- klaasi-, puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, ehituskivide- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed,
- asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ja pakendid, mis tekivad ehitamisel (sh remontimisel ja lammutamisel).
Lammutamisel kuuluvad ehitusjäätmete hulka:
- detailid, mida on võimalik uuesti kasutusele võtta (näiteks radiaatorid, tellised, palgid).
Ehitus- ja lammutusjäätmed on mõistlik koguda liikide kaupa eraldi, kuna liigiti kogutud jäätmete üleandmine jäätmekäitluskohas on üldjuhul oluliselt odavam kui segaprahi üleandmine. Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend.
Ehitusjäätmed tuleb viia jäätmejaama.
Austa toitu jäägitult
Igal aastal läheb raisku kolmandik toidust ja see ei tähenda vaid raisatud raha, vaid raisku läheb ka toidu kasvatamiseks kulunud vesi, põllumaa, inimeste töö, pakendimaterjal ja transpordile kulunud kütus. Samal ajal on palju inimesi, kes kannatavad puudust ja austaks seda toitu. Märka kodus seisvat toitu, mida ise ei jaksa tarbida. Leia sellele rakendus, kokates või jaga seda kogukonnaga ning vii toidukappi.
3 sammu toidu raiskamise vähendamiseks:
- Planeeri söögikorrad olemasolevate toiduainete järgi.
- vastavalt nõuetele, jaga naabriga või too toiduringluskappi!
- Toidujäätmed komposti ja loo rikast mulda!
Patarei pole prügi!
Patareid ja akud tuleb peale kasutamist koguda liigiti ning viia poodides olevatesse tasuta kogumiskastidesse. Patareid ja akud on ohtlikud jäätmed. Vii need kogumiskasti, mille leiad lähimast müügikohast või aadressilt kuhuviia.ee.
Kokku kogutud patareidest tehakse uusi patareisid, kodutehnikat ja erinevaid tarbeesemeid. Nii annad panuse, et säästa väärtuslikke metalle ja maavarasid!
Kontakt ja lisainfo
Margit Kuulmann
keskkonnanõunik
Puhkab 25.06.2026-17.07.2026. ASENDAb vallavanem marek vainola
haridus: kõrgem, loodusteaduse magistrikraad keskkonnakorralduses
Puhkab 25.06.2026-17.07.2026. ASENDAb vallavanem marek vainola
Seotud viited
Viimati uuendatud 17.06.2026
