Kiili valla 2026. aasta eelarve
Kiili valla 2026. aasta I lisaeelarve
Igal aastal koostab Kiili vald eelarve, mis määrab ära, kuidas kasutatakse ühist raha valla igapäevaseks toimimiseks ja tuleviku arendamiseks. Vallaeelarve ei ole pelgalt numbrite kogum, vaid peegeldus sellest, millised teenused ja valdkonnad on kogukonnale olulised ning milliseid valikuid on võimalus olemasolevate vahendite juures teha. 2026. aasta eelarve on koostamisel on arvestatud nii majanduse üldist olukorda kui ka valla kasvu ja elanike vajadusi.
Vallaeelarve keskne eesmärk on tagada, et igapäevased teenused toimiksid tõrgeteta. See tähendab, et lasteaiad ja koolid oleksid avatud, teed hooldatud, tänavad valgustatud ning abi jõuaks nendeni, kes seda vajavad. Samal ajal peab omavalitsus mõtlema ka tulevikule – hoonete seisukorrale, taristule ja sellele, et kiiresti kasvavas vallas oleks piisavalt ruumi ja võimalusi ka aastate pärast, uute lasteaia ja koolikohtade loomist.
Omavalitsuste tähtsaim sissetulekuallikas on üksikisiku tulumaks, mille suurus kujuneb sellest, millises omavalitsuses on elanik oma elukoha registreerinud 31.detsembri seisuga. See tähendab, et Kiili valla elanike sissetulekud ja maksumaksjate arv mõjutavad otseselt valla rahalisi võimalusi .
Tulumaksu laekus 2025 aastal summas 14 438 521 eurot, millest kaeti eelkõige igapäevaste tegevuste kulusid.
Valla igapäevased kulud on suunatud kogukonna heaolu, turvalisuse ja kestliku arengu tagamisse. Suur osa eelarvest läheb lasteaia, kooli, kunstide kooli, noortekeskuse, raamatukogu ja rahvamaja ülalpidamiseks, et pakkuda kvaliteetseid haridus- ja kultuuriteenuseid igas vanuses elanikele. Olulisel kohal on ka teede hooldus ja teede rajamine, lume lükkamine talvel ja tänavavalgustus, mis tagavad turvalise liikumise ning toimiva elukeskkonna aasta läbi. Samavõrd tähtis on panustamine keskkonnakaitsesse, et hoida ja arendada meie looduskeskkonda vastutustundlikult ja tulevikku vaatavalt. Lisaks suunatakse märkimisväärne osa vahenditest sotsiaalsesse kaitsesse, et toetada abivajajaid ja tagada kõigile väärikas toimetulek. Nii kujunebki valla eelarve kasutus tasakaaluks hariduse, kultuuri, taristu, keskkonna ja sotsiaalse toe vahel, et meie kogukond saaks ühiselt areneda.
Nii nagu ka varasematel aastatel nii ka möödunud aastal oli maksumaksjate hulk tõusuteel suurenedes 192 isiku võrra, jõudes aastalõpu seisuga 3763 isikuni.
Keskmine brutosissetulek oli möödunud aastal Kiili valla elanikul 2687 eurot, tõustes 2024 aastaga võrreldes 154 euro võrra.
Ühest vähestest omavalitsuse poolt kehtestavatest maksudest on maamaks mida laekus summas 363 160 eurot.
Valla igapäevase tegevuse rahastamiseks on 2026. aastal planeeritud põhitegevuse tulusid 21,5 miljonit eurot.
Põhitegevuse tulud
2026. aasta eelarves on planeeritud põhitegevuse tuludeks 21,5. miljonit eurot, see on ligukaudu 9,3 % suurem kui 2025. aasta tegelikud tulud. Võrreldes 2025. aastaga on prognoositud maksulaekumise kasvu 7,1%, saadavate tegevustoetuste mahu kasvu 19,7% varasema aastaga võrreldes.
Eelarve tuludest 73,4% moodustavad maksutulud, millest üksikisiku tulumaks on 15,4 miljonit ning maamaks 0,38 miljonit.
Kaupade ja teenuste müügist kogutakse eelarvesse 1,056 miljonit eurot, so 4,9 % tuludest.
Saadavate toetuste osakaal moodustab eelarve tuludest ligikaudu 21,5%, ulatudes 4,6 miljoni euroni, põhiosa sellest on mõeldud hariduskuludeks.
Muude tulude (keskkonnatasud, trahvid jm) osakaal põhitegevuse tuludest on ca 0,1%.
Põhitegevuse kulud
Põhitegevuse kuludeks on 2026. aastal planeeritud kokku 19,6 miljonit eurot, võrreldes eelneva aastaga kasvavad põhitegevuse kulud 10,4.%. Põhitegevuse kulud on alljärgnevad:
Personalikuludeks on kavandatud 11,65 miljonit eurot, personalikulude keskmine kasv on 14,3.%.
Majandamiskulude eelarve suuruseks on 6,53 miljonit eurot, kasv on 2,6%,
Toetusteks on planeeritud kokku 1,6 miljonit eurot.
Muude kulude all kajastub ka reservfond summas 0,13 miljonit eurot
Investeerimistegevus
2026. aasta eelarves on planeeritud investeeringukuludeks 3,45 miljonit eurot.
Suuremad investeeringud:
Kooli algklassi ruumide ehitus ja projekteerimine 2 200 000 eurot
Lasteaia majade remont, mänguväljakute täiendamised 121 700 eurot
Tänavate korduspindamised, teede ehitused 490 000 eurot
Vaela terviseraja rajakatte taastamine 62 000 eurot
Sademevee süsteemide rekonstrueerimine 100 000 eurot
Gümnaasiumi tehnosüsteeminde rekonstrueerimine 25 000 eurot.
Spordihoone saalivalgustuse ja korvpallikonstruktsioonide rekonstrueerimine 24 000 eurot
Kiili pargis välijõusaali uuendamine 30 000 eurot
Rahvamaja lavavalgustuse täiendamine 9 000 eurot
Opmani tee laiendus koos valgustusega 180 000 eurot
Pikkaru tee pindamine 140 000 eurot
Kasteheina tänava läbimurre 70 000 eurot
Finantseerimistegevus
Laenude tagasimakseteks on ette nähtud 721 000 tuhat eurot.
Kiili Varahalduse SA-le suunatakse kohustuste tasumiseks 197 tuhat eurot.
Kooli algklassiruumide ehituse tarbeks planeeritakse võtta pangas laenu kuni 2,5 miljonit eurot. Laenu täpsem suurus selgub peale ehituse hanget.
Tegevusalade järgi jagunevad põhitegevuse ja investeerimistegevusekulud järgmiselt:
Üldvalitsemine – 1,9 milj. eurot;
Avalik kord – 13 tuhat eurot;
Majandus – 894 tuhat eurot;
Keskkonnakaitse – 727 tuhat eurot;
Elamu- ja kommunaalmajandus – 2,68 milj.eurot (s.h. kooli ruumide ehitus 2,2 milj eur);
Tervishoid 13 tuhat eurot;
Vaba aeg ja kultuur – 1,1 milj eurot;
Haridus – 14,96 milj. eurot;
Sotsiaalne kaitse – 1,08 milj. eurot.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõttes saab öelda, et eelarve on koostatud olemasolevate võimaluste piires selliselt, et sellest saaksid kasu valla erinevad sihtrühmad. Nii nagu ka varasematel aastatel panustab Kiili vald jätkuvalt suurima osa eelarvest haridusvaldkonda, mis on ühelt poolt tingitud valla rahvaarvu kiirest kasvust, kui ka soovist pakkuda jätkuvalt parimat kaasaegset ja kvaliteetset haridust. Märkimisväärselt koguses suunatakse rahalisi vahendeid erinevate kogukonnaürituste, kultuuriürituste jaoks, samuti toetatakse spordiüritusi, laste ja noorte huvitegevust ja sportlaste osalemist erinevatel spordiüritustel. Täiendavalt rajatakse järgneval aastal uusi teelõike ja teostatakse teekatete korrastustöid.
2026. aasta eelarve ja lisaeelarve seletuskirjad
Kiili valla 2025. aasta eelarve
Kiili valla 2025. aasta I lisaeelarve
Kiili vald, nagu ka iga teine omavalitsus, lähtub oma eelarve kokku panemisel valla arengukavast ja eelarvestrateegiast, mis peab olema uuendatud vähemalt järgmise nelja aasta vaates ning mille on kinnitanud vallavolikogu.
Kiili valla finantsvõimekus on Eesti üldises taustsüsteemis jätkuvalt hea. Keskmine maksumaksjate arv Kiili vallas on püsivalt kasvanud, olles viimasel ajal eri kuude lõikes 3500-3550 inimest ning keskmine brutosissetulek ühe maksumaksja kohta tõusis 2024. aastal 2531 euroni, mis on riigi keskmisest (1951 eurot) oluliselt kõrgem. Võrdluseks, Rae valla vastav näitaja on 2680 eurot, Viimsil 2638 eurot, Harkul 2532 eurot, Sakul 2392 eurot ja Sauel 2375 eurot.
Iga omavalitsuse tähtsaim sissetulekuallikas on üksikisiku tulumaks, mida arvestatakse terveks järgmiseks aastaks sellele omavalitsusele, kuhu töötaja on eelmise aasta 31. detsembri seisuga oma elukoha registreerinud. Omavalitsusele suunatava tulumaksuosa suurus oli eelmisel aastal riiklikelt pensionidelt 2,5% ning muudelt tuludelt 11,89%. Seega meie valla keskmist palka saava elaniku igakuine panus vallaeelarvesse on ca 300 eurot. Kokku laekus üksikisiku tulumaksu 2024. aastal Kiili vallale 13,057,109.- eurot. Selle raha eest saab omavalitsus finantseerida lasteaiakohtade loomist ja toimimist, rajada teid ja tänavavalgustust, lükata talvel lund ja pakkuda elanikele muid vajalikke teenuseid. Töötaja, kes küll faktiliselt elab Kiili vallas, aga on oma elukoha registreerinud nt Tallinnas või Võrus, Kiili valla eelarvesse sentigi ei panusta. Seetõttu ei saa tal olla ka õigustatud ootust Kiili valla poolt pakutavate teenuste osas, olgu selleks teehooldus või miski muu asi.
Riigieelarvest antakse omavalitsusele toetust veel koolidele õpetajate palkadeks, õppevahendite soetuseks ning toitlustamiseks, lisaks saavad omavalitsused vahendeid teede hoolduseks, mingis osas sotsiaaltoetusteks ja õige pisut lasteaiaõpetajate palga toetuseks ning huvihariduseks.
Põhitegevuse tulud
2025. aasta eelarves on planeeritud põhitegevuse tuludeks 19,41 miljonit eurot, see on ligikaudu 8,4% suurem kui 2024. aasta tegelikud tulud. Võrreldes 2024. aastaga on prognoositud maksulaekumise kasvu 8,8%, saadavate tegevustoetuste mahu kasvu 4,6% varasema aastaga võrreldes.
Eelarve tuludest 76% ehk 14,75 miljonit moodustavad maksutulud, millest üksikisiku tulumaks on 14,37 miljonit ning maamaks 0,37 miljonit.
Kaupade ja teenuste müügist kogutakse eelarvesse 0,96 miljonit eurot, so 4,9%.
Saadavate toetuste osakaal moodustab eelarve tuludest ligikaudu 18,9%, ulatudes 3,67 miljoni euroni, põhiosa sellest on mõeldud hariduskuludeks.
Muude tulude (keskkonnatasud, trahvid jm) osakaal põhitegevuse tuludest on ca 0,2%.
Joonis 1. Põhitegevuse tulud 2025. aastal
Põhitegevuse kulud
Põhitegevuse kuludeks on 2025. aastal planeeritud kokku 17,94 miljonit eurot, võrreldes eelneva aastaga kasvavad põhitegevuse kulud 8,2%. Põhitegevuse kulud on alljärgnevad:
Personalikuludeks on kavandatud 10,15 miljonit eurot, personalikulude keskmine kasv on 11,3%.
Majandamiskulude eelarve suuruseks on 6,21 miljonit eurot, kasv on 11,3%,
Toetusteks on planeeritud kokku 1,44 miljonit eurot.
Muude kulude all kajastub reservfond summas 0,13 miljonit eurot.
Joonis 2. Põhitegevuse kulude struktuur 2025. aastal
Investeerimistegevus
2025. aasta eelarves on planeeritud investeeringukuludeks 1,35 miljonit eurot.
Suuremad investeeringud:
Kiili Haridusmaja, Nabala tee 2, ehituse I etapp – 595 tuhat eurot;
Lasteaia suure maja renoveerimine (s.h.fassaad) - 282 tuhat eurot;
Lasteaia väikese maja valgustuse rekonstrueerimine – 30 tuhat eurot;
Teede ehitus ja renoveerimine – 100 tuhat eurot;
Investeeringud tänavavalgustusse – 42 tuhat eurot;
Süvamahutid ja jäätmejaamad – 30 tuhat eurot;
Kaasav eelarve - 20 tuhat eurot;
Kiili Gümnaasiumi inventari täiendamine ja kaasajastamine, päiksepoolsete klasside jahutus, - 80 tuhat eurot;
Rahvamajale - 34 tuhat eurot;
Kooli spordihoonele ja staadionile – 33 tuhat eurot ;
Raamatukapp Luigele - 10 tuhat eurot;
Kangru madalseiklusrada – 24 tuhat eurot;
muude rajatistele ja hoonetele – 52 tuhat eurot.
Finantseerimistegevus
Laenude tagasimakseteks on ette nähtud 646 tuhat eurot. Kiili Haridusmaja renoveerimiseks Nabala tee 2 on planeeritud võtta laenu 1 milj eurot.
Kiili Varahalduse SA-le suunatakse kohustuste tasumiseks 190 tuhat eurot.
Tegevusalade järgi jagunevad põhitegevuse ja investeerimiskulud järgmiselt:
Üldvalitsemine – 1,8 milj. eurot;
Avalik kord – 16,0 tuhat eurot;
Majandus – 494,6 tuhat eurot;
Keskkonnakaitse – 678,9 tuhat eurot;
Elamu- ja kommunaalmajandus – 868,9 tuhat eurot;
Vaba aeg ja kultuur – 1,03 milj eurot;
Tervishoid – 11,0 tuhat eurot;
Haridus – 13,85 milj. eurot;
Sotsiaalne kaitse – 857,7 tuhat eurot.
Joonis 3. Kulud tegevusalade järgi 2025. aastal
Likviidsete varade jääk aastavahetusel moodustas 1,56 milj eurot, sellest 58,4 tuhat eurot suunatakse 2025. aasta kulude katteks.
Kokkuvõtteks võib öelda seda, et kiire elanike arvu kasvu tingimustes peab vald jätkuvalt suurema osa oma rahalistest vahenditest suunama haridusvaldkonda ning seda veel pikka aega. Kui lasteaiakohtade probleem on lahenemas, siis koolikohtadega seotud investeeringud on jätkuvalt aktuaalsed, samuti suurenevad püsikulud.
Elanike kõrgendatud ootused on samas ka muudes elusfäärides, mis seeläbi paratamatult jäävad väiksema investeeringute mahuga, kui me tegelikult sooviks. Tasakaalu leidmine erinevate elanike gruppide ootuste vahel on päris keeruline, kuna vahet peab tegema omavalitsustele pandud otseste kohustuste (nt koolikohtade tagamine) ning rajatiste või ettevõtmiste vahel, mis seda pole (nt kergteed, terviserajad või maastikukujundus). Optimismi loob samas see, et meie elanikkond on noor, tegus ja haritud ning mured, mis on reaalsus suuremas osas ülejäänud riigist ja kokku võetavad sõnapaariga “kestlik kahanemine”, puuduvad. Loodame kõik koos ka seda, et suures maailmas jälle asjad paika loksuvad. Probleemid rahvusvahelises majanduses ja Ukraina sõda ei jäta oma otsest või kaudset mõju avaldamata isegi Kiili vallas, mis on kindlasti üks maailma turvalisemaid kohti.
2025. aasta eelarve ja lisaeelarve seletuskirjad
Annika Netse
finantsjuht-pearaamatupidaja
puhkab 29.06.2026-17.07.2026. ASENDAB vanemraamatupidaja Marika Klaas
kõrgem, ärijuhtimise magistrikraad
puhkab 29.06.2026-17.07.2026. ASENDAB vanemraamatupidaja Marika Klaas
Viimati uuendatud 02.07.2026