Kliima- ja energiakava 2030

Kiili, Harku ja Saku vallad on ühiselt koostanud kliima- ja energiakava. Kava peamine eesmärk on suurendada valdade võimekust kliimamuutustega kohanemiseks ning vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni.

Eesmärk

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saada esimese kontinendina kliimaneutraalseks 2050. aastaks. Eesti peab selleks olulisel määral vähendama kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid ja suurendama maakasutuslikult sidumisvõimekust. 

Kliima- ja energiakava eesmärk on kohalikul tasandil kliima- ja energiaalaste eesmärkide seadmine, lahti mõtestamine ning saavutamine. Kavaga tehakse kindlad sammud kliimamuutuste leevendamiseks piirkonnas, samuti annab kava realistliku ülevaate hetkeolukorrast ning võimaldab selgelt välja tuua peamised probleemkohad. Näiteks peab vald olema valmis elektrikatkestusteks suuremate tormide ajal või elanikele joogivee tagamiseks põua ajal. Samuti tuleb näiteks arvestada, et saagikus põllumajanduses võib muutuda ja laieneda võõrliikide levik.

Kliima- ja energiakava panustab nii kohalike elanike elukvaliteedi ja elukeskkonna säilitamisesse kui ka parandamisesse.  Kava käsitleb kaheksat väga eriilmelist teemavaldkonda – sotsiaalhoolekandest kuni varustuskindluseni, mille osas kindlate eesmärkide ja tegevuste seadmine aitab tagada vallaelanikele mõnusa elukeskkonna nii lähiajal kui ka pikemas perspektiivis. Lisaks on kliima- ja energiakava abiks erinevate Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasamisel, mis aitavad kohalikul tasandil ellu viia projekte/tegevusi saavutamaks Eesti riigis ja Euroopa Liidus püsitatud kliimaeesmärke.

Kavad 

Kiili valla kliima- ja energiakava 2030
Kiili valla kliima- ja energiakava 2030 ja Harku, Saku ja Kiili valdade kliima- ja energiakava 2030 kinnitamine
Harku, Saku ja Kiili valdade kliima- ja energiakava 2030
 

Kuidas saad sina kliimamuutusteks valmis olla?

Kiili vald on lasknud ekspertidel kaardistada, mis tõenäoliselt järgmise kümmekonna aasta jooksul meie ilmaoludes muutub ning mida saame ära teha, et muutused meie elu võimalikult vähe segaks. Allpool on toodud soovitused, mida on mõistlik järgida nii korteriühistutel, eramute omanikel kui ettevõtetel.

Muutuvateks ilmadeks valmistumine nõuab ka investeeringute tegemist. Seetõttu oleme kokku koondanud ka info rahastusvõimaluste kohta. Toetuste taotlemise võimalusi tekib juurde – soovitame siia iga paari kuu tagant taas pilgu peale visata.

Vaata: Ilm muutub? Pole hullu!

2023. aasta tegevused:

Jaanuari lõpus toimusid avaseminarid, mille käigus andsid kava koostajad ettevõttest Energex Energy Experts ülevaate Euroopa Liidu rohelisest kokkuleppest, meid ees ootavatest kliimariskidest ja möödunud aastakümnete ilmastikunäitajatest. Avaseminaride käigus arutleti muutuva ilmastikuga kaasnevate probleemide ja ohtude aga ka võimaluste üle erinevates eluvaldkondades. Avaseminari slaidid leiad lehe allosast.

Veebruaris ja märtsis kaardistatakse valdade kliima- ja energiavaldkonna hetkeseisu, koondatakse energiakasutuse ja kasvuhoonegaaside heitmete andmed, selgitatakse välja olulisemad ilmastikust tingitud ohukohad nii elukeskkonna planeerimises, looduskeskkonnas, ehituses ja taristus, energiamajanduses kui ka muudes valdkondades. Elanikul on võimalik oma sisend anda küsimustiku kaudu.

Kogutud info põhjal valmib märtsi lõpuks kliima- ja energiakava esimene vahearuanne, millele järgnevad aprillis valdkondlikud töötoad, kus kõigil on võimalik kaasa mõelda, kuidas muuta enda koduvald kliimariskidele vastupidavamaks ja liikuda keskkonnasäästlikuma tuleviku poole. Töötubade kohta jagatakse täpsemat infot märtsis.

Mai lõpuks valmib teise etapi vahearuanne, mis võtab arvesse kogutud ettepanekuid ja püstitab valdadele eesmärgid ja tegevuskava eesmärkide poole liikumiseks. Suvel toimub täiendava tagasiside kogumine ning augusti lõpuks valmib igale vallale eraldiseisev ja kolme valla ühine kliima- ja energiakava.

Toimunud üritused

26.04 kell 17:30 turba ja turbarabade töötuba MTÜ Vaela Külakojas (Miku tee 7, Kiili).

Ettekandeid tegid Eesti Turbaliidu tegevdirektor Merilin Kalmaru ja Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv. Vaata Kaupo Kohvi slaide SIIT  ja Merilin Kalmaru slaide SIIT.
 

24.04. kell 18:00 Kogukonnaenergeetika töötuba Tabasalus, Teenuste 2 suures saalis.

Töötuba viis läbi Energiaühistu tegevjuht Märt Helmja.
Vaata ettekande slaide SIIT.


20.04 kell 17:30 Rohesekkumise töötuba veebis.

Töötuba viis läbi Tallinn Euroopa roheline pealinn projekti „Rohejälg" juht Hannes Aava.
 

12.04.2023 kell 17.30–19.00 KREDEX´i töötuba korteriühistu esindajatele Saku vallavolikogu saalis (Juubelitammede tee 15, Saku)

Infotundi saab järgi vaadata SIIT.

Viimati uuendatud 09.10.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?