Detailplaneeringud

Algatamine

Detailplaneeringust huvitatud isik esitab vallavalitsusele taotluse oma kavatsuste kohta ja esialgse eskiisi vastavalt vormistamise nõuetele, mille põhjal vallavalitsus hindab, kas ja millistel tingimustel planeering menetlusse võtta. Detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu sõlmimise eelduseks olevate asjaolude selgitamiseks või kaasatavate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaeg pikeneda.

Eskiislahenduse koostamisel lähtuda Kiili Vallavalitsuse 12.09.2023 määrusest nr 5 Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded.

Detailplaneeringu algatamise taotlused esitada läbi iseteeninduskeskkonna (SPOKU).

Menetluse lõpetamine

Detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui:

• koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest;
• kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
• planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või
• planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.

Detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks tuleb vallavalitsusele ([email protected]) esitada vabas vormis taotlus. Taotlus peab sisaldama detailplaneeringu nime, detailplaneeringu algatamise kuupäeva ja haldusakti numbrit ning detailplaneeringu koostamise lõpetamise põhjendusi.

Kehtetuks tunnistamine

Detailplaneeringu osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks tuleb vallavalitsusele esitada vabas vormis taotlus. Taotlus peab sisaldama detailplaneeringu nime, detailplaneeringu kehtestamise kuupäeva ja haldusakti numbrit ning detailplaneeringu (osaliselt) kehtetuks tunnistamise põhjendusi.

Detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise alused:

• Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja kehtivate ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamise. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
• Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisest. Katastriüksuste jagamine ning kõik teised tegevused mis eelnevad detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisele ei loeta käesolevas detailplaneeringus detailplaneeringu elluviimise alustamiseks. Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest.
• Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui on tuvastatud, et detailplaneeringuga põhjustatakse kahjusid kolmandatele osapooltele või kahjustatakse avalikku huvi ning kahju tekitanud krundi omanik ei ole nõus kahjusid hüvitama.
• Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Detailplaneeringute täpsustamine projekteerimistingimustega

Detailplaneeringu olemasolu korral võib kohalik omavalitsus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:

• detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
• detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või
• detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.

Projekteerimistingimusi ei anta:

• detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks,
• üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täiendamiseks,
• avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele lisatingimuste andmiseks,
• riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks.

Projekteerimistingimuste taotlused esitada läbi e-ehituse platvormi.