Detailplaneeringu on koostanud Paabor Projekt OÜ, töö nr DP-8-2024. Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 25,04 ha.
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
Detailplaneeringu materjale täiendati järgnevalt:
Ptk 5.2 – Planeeringuala krundijaotus, uus lõik
Kruntide pindalade määramisel on läänepoolseimas osas arvesse võetud läheduses asuva Metsa tänava katastriüksuste suuruseid, mis jäävad 1563–2462 m² vahemikku. Nii mõjuvad krundid olemasolevas keskkonnas loomulikuna (vt joonis 2) ning erinevate pindaladega kruntide planeerimine vähendab võimalikku segregatsiooni.
Ptk 5.3 – Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted
Rohevõrgustikku puudutav lõik täiendati alltoodud kujul. Täpsustati, et piirangud kehtivad mõlemal krundil (Pos 4 ja Pos 5) ning laiendati keeldu rajatistele ja piirdeaedadele. Lisandus nõue, et rajatised ei tohi jääda rohevõrgustiku alale ning piirete rajamine rohevõrgustiku alal on keelatud.
Uus sõnastus:
Kruntidel Pos 4 ja Pos 5 ei ole lubatud hoonestusalast välja jääval rohevõrgutikus asuval osal hooneid, rajatisi ega piirdeid. Kui koostamisel oleva üldplaneeringu kehtestamise järgselt rohevõrgustiku asukoht muutub, siis on lubatud Pos 4 ja 5 krundil rajada abihooneid, rajatisi ja piirdeid ka krundi lõunaosasse, sh tuleb jälgida, et hooned ning rajatised ei asuks krundi piirile lähemal kui 4 m ega jääks rohevõrgustiku alale. Lisaks pole lubatud piirete rajamine rohevõrgustiku alale.
Ptk 5.10.1 – Haljastuse põhimõtted
Haljasbarjääri nõudeid täpsustati oluliselt: kohustus säilitada lisaks kõrghaljastusele ka alusmets muudeti siduvaks ("tuleb" asemel "soovitav"); lisandus kohustus talvise efekti tagamiseks; täpsustati kõrguspiirang (kuni 5–6 m); lisandus keeld kasutada uutel istutustel harilikku kuuske juurepessu tõttu.
Uus sõnastus:
Vaska katastriüksuse loodenaabruses paiknevate Maksimäe tn 10a, Maksimäe tn 10b, Metsa tn 7a, Metsa tn 9a ja Metsa tn 11 olemasoleva hoonestusega elamukruntide privaatsuse tagamiseks tuleb planeeritud kruntide Pos nr 19 – Pos nr 21 loodepoolses servas säilitada olemasolev kõrghaljastus ning alusmets. Säilitatav haljastus moodustab olemasolevate ja kavandatavate elamukruntide vahel loodusliku haljasbarjääri ning selle säilitamine on planeeringulahenduse oluline tingimus. Kui olemasolevat kõrghaljastust ei ole võimalik säilitada (näiteks puud on liigilt väheväärtuslikud, haiged või kahjustunud), tuleb eemaldatava haljastuse asemele rajada haljasbarjäär, mis koosneb kõrgetest põõsastest ja/või madalatest puudest. Kuna olemasolevate elamute suhtes jääb haljasbarjäär päikesepaiste suunda, ei tohi haljasbarjäär olla kõrgem kui 5–6 m. Haljasbarjäär peab tagama naaberkinnistute privaatsuse ka talvisel perioodil ning selle rajamisel tuleb kasutada ka sobivaid okaspuude liike või vorme, mis täiskasvanuna ei ületa nimetatud kõrgust. Haljasbarjääri ole soovituslik rajada üheliigilisena ega hekina, vaid peab koosnema eri liiki okas- ja lehtpuudest ning -põõsastest, mis moodustavad looduslähedase ja mitmekesise haljastuse. Uute istutuste rajamisel ei tohi kasutada harilikku kuuske, kuna ka pärast juurepessuga kahjustatud puude eemaldamist võib haigustekitaja püsida aastaid pinnases olevatel juurtel ning kahjustada istutatavaid puid.
Rohevõrgustiku lõik ptk 5.10.1 lõpus.
Rohevõrgustiku alapunktis täpsustati, et võimalus rajada abihooneid, rajatisi ja piirdeid kehtib mõlemale krundile (Pos 4 ja Pos 5, mitte ainult Pos 5) ning lisandus piirang "va rohelise võrgustiku alale".
Uus sõnastus:
Vastavalt üldplaneeringule ei ole metsamaa raadamine rohelise võrgustiku tugialadel ja koridoridel lubatud. Samuti on keelatud rohelise võrgustiku alas ehitustegevus – ei ole lubatud rajada hooneid, rajatisi ja piirdeid. Kui koostamisel oleva üldplaneeringu kehtestamise järgselt rohevõrgustiku asukoht muutub, siis on lubatud Pos 4 ja Pos 5 krundil rajada abihooneid, rajatisi ja piirdeid ka krundi lõunaosasse, va rohelise võrgustiku alale.
