Kiilis jagati kogemusi, kuidas muuta liikumine igapäevaseks harjumuseks

27.08.2026 | 17:28

Kiili Gümnaasiumis 26. augustil toimunud kogemusseminaril arutati, kuidas kujundada aktiivset liikumist toetavat keskkonda ja tuua liikumisharrastus inimeste igapäevaellu. Seminar oli suunatud omavalitsuste ja haridusasutuste esindajatele ning teistele kogukonna liikumisharjumuste kujundajatele.

26. augustil said Kiili Gümnaasiumis kokku Harjumaa vallajuhid, haridusasutuste juhid ning õpetajad – kokku 51 tegusat osalejat. Toimus kogemusseminar „Liikumisharrastuse planeerimine KOV-ide, kogukonna ja haridusasutuste koostöös“, mille fookuses oli see, kuidas muuta aktiivne liikumine meie igapäevaelu loomulikuks ja aastaringseks osaks.

Seminaril tutvustati Interreg Läänemere piirkonna programmi BATS (Baltic Sea Region – Active MobiliTy Solutions in Darkness and All Weather Conditions) tulemusi ja projektis sündinud lahendusi, mis toetavad tõhusat ning aastaringset aktiivset liikuvust. Päev oli täis praktilisi teadmisi ja häid kogemusi. Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Kiili valla ja koolimeeskond jagas edukaid kogemusi koolikampaaniate korraldamisel. Anne Põder TalTechist tutvustas projektis valminud „Kodanike kaasamise käsiraamatut“. Renna Nelis, Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse koostööjuht, rääkis haridusasutustes tehtud uuringutest ja kogukonna treeneri kutsest. Mari-Liis Valter, Harjumaa haridusasutuste tervisedenduse koordinaator, jagas Harjumaal ellu viidud programme ja häid praktikaid.

Teadmiste kõrvale mahtus ka palju praktilist tegutsemist: Anne juhendamisel harjutasime persoonade loomist ning Renna eestvedamisel koostasime liikuvuse tegevuskava. Kõige tähtsam – osalejate rõõmus meel paistis kaugele! Päevast lahkuti uute ideede, inspiratsiooni- ja teotahtelistena, et uuele kooliaastale hoogsalt vastu minna. Seminari korraldasid Harjumaa Omavalitsuste Liit, Kiili Vallavalitsus, Kiili Gümnaasium, Liikumisharrastuse kompetentsikeskus ja TalTech.

Kiili lapsed sõidavad kooli rattaga ka talvel

Kiili vallas ja koolis kahe aasta jooksul läbi viidud BATS-i (Baltic Sea region Active MobiliTy Solutions) pilootprojekti eesmärk oli toetada aastaringset aktiivset liikumist ning uurida, mis aitaks lastel ja noortel sagedamini valida aktiivse koolitee – tulla kooli jalgsi, rattaga või kasutada selleks ühistransporti.

Projekti alguses küsitleti 558 õpilast, 124 lapsevanemat ja 64 õpetajat. Selgus, et liikumisvalikuid mõjutavad lisaks ilmale harjumused, mugavus, ajakulu, turvatunne ja teadlikkus. Paljusid lapsi tuuakse kooli endiselt nn vanemataksoga – hommikune sõit seotakse lapse kooliviimise ja vanema töölesõiduga. Kiili valla hinnangul käib Tallinnas tööl ligikaudu 80 protsenti valla tööealisest elanikkonnast.

Projektitegevustega näidati lastele, noortele ja nende vanematele, et ka talvisel ajal on võimalik rattaga kooli tulla – vaja on sobivat varustust, tahtmist, turvalist teekonda, hooldatud kergliiklusteid ja harjumust. Kooli juures toimusid rattapäevad, pop-up-rattahooldused, võistlused ja sämi kontsert ning väga populaarseks osutus jalgrataste talverehvide vahetus.

Ühe päevaga vahetati kooli juures 70 talverehvi. Tegevus sai teoks projekti toel ning koostöös partneritega Veloplusist ja Sportlandist. Projekti üks kõnekaim hetk oli talvel, kui -17 külmakraadiga loendati selle aasta jaanuaris koolimaja ees rattaparklas 49 ratast.

Kiili kogemus näitas, et oluline takistus ei olnudki eelkõige talvine teehooldus – see oli vallas juba heal tasemel. Suuremat rolli mängisid perede väljakujunenud harjumused ja vähene teadlikkus praktilistest võimalustest. Seetõttu keskenduti projektis lisaks teavitamisele sellele, et lahendused jõuaksid võimalikult mugavalt inimesteni. Näiteks toodi hoolduspäevad ja talverehvide vahetus otse kooli juurde ning muudeti aastaringne rattasõit nähtavaks ja tavaliseks valikuks.

Kommunikatsioon oli osa muutusest

Seminaril rõhutas Kiili valla kommunikatsioonispetsialist Kristi Lehiste, et inimeste liikumisharjumuste muutmisel on tegevustest rääkimine sama oluline kui tegevused ise. Kiilis kasutati selleks korraga mitut kanalit: kooli Stuudiumi keskkonda, videoid, QR-koode, sotsiaalmeediat ning kohaliku häälekandjana Kiili Lehte. Noori kaasati videote loomisse ning tegevustes kasutati mängulisust, auhindu ja neile tuttavaid eeskujusid. Projekti kommunikatsiooni põhimõteteks kujunesid kuulamine, positiivne ja mittemoraliseeriv toon ning muutuse nähtavaks tegemine.

Oluliseks osutus järjepidevus – ühe kampaania asemel hoiti teemat eri kanalites pidevalt nähtavana ja seoti sõnum praktiliste võimalustega. Samuti aitasid õnnestumisele kaasa Kiili valla spordijuht Toomas Ellmann ja Kiili Gümnaasiumi huvijuht Toomas Mee. Nende eestvedamisel said lapsed osaleda rattahoolduses, rehvivahetuses, rattapäevadel ja võistlustel. Peab ütlema, et tänu nende vahetule suhtlusele noorte ja lastega olid nemad oma eeskujuga kõige paremad nn mõjuisikud, kes oskasid lastes tekitada tunde, et rattaga ongi vahva ja normaalne kooli tulla, ka külmal ajal ja talvistes oludes.

Paneelarutelus jagasid Kiili kogemust  lisaks veel Kiili abivallavanem Heret Annus ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö nõunik Terje Schmidt. Arutelu keskendus sellele, millised tegevused projektis päriselt töötasid, millised olid komistuskivid ning kuidas muuta edukas piloot püsivaks koostööks kooli ja omavalitsuse vahel.

Abivallavanem Heret Annus tõi välja, et BATS-i projektist saadud teadmisi kasutatakse ka valla edasises arengus ja planeerimises. Aktiivne liikuvus on üha enam läbiv teema ning projekti kogemused on andnud sisendit nii Kiili keskuse eskiislahendusse kui ka uue hariduslinnaku planeerimisse. Ta lisas: "Detailplaneeringutes pööratakse senisest enam tähelepanu sellele, et jalgsi ja rattaga liikujatele tekiksid omavahel seotud ja läbivad teekonnad. Eesmärk ei ole kavandada üksikuid kergliiklusteid, vaid terviklikke liikumisvõimalusi, kus teekond ei lõpe ootamatult tupikus."

Praktilised tööriistad teistele omavalitsustele

TalTechi teadur Anne Põder tutvustas BATS-i projekti raames koostatud elanike kaasamise tööriistu. Rühmatöödes valisid osalejad liikumisega seotud väljakutseid ning otsisid neile võimalikke lahendusi.

Päeva teises pooles käsitles Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse koostöösuhete juht Renna Nelis lasteaedade ja koolide sportimistingimusi, õpilaste liikumisaktiivsust toetavaid projekte ja võimalusi, liikumisharrastuse treenerite rolli ning liikumisharrastuse kujundamist laiemalt. Praktilise töö käigus said osalejad koostada kohaliku tasandi liikumisharrastuse tegevuskavasid.

Harjumaa terviseedenduse teemadel ning liikumist toetavaid tegevusi tutvustas Harjumaa Omavalitsuste Liidust Mari-Liis Valter.

Seminarilt jäi kõlama mõte, et üks kergliiklustee, kampaania korras peetud spordipäev või näidistreening üksi veel püsivat muutust ei loo. Liikumisharjumus kujuneb järjepidevalt – kodust, koolist ja kogukonnast saadava eeskuju ning seda toetava keskkonna koosmõjus.

Aruteludest jäi kõlama ka mitmeid praktilisi ideid: lasteaias võiks rattapäev olla tavapärane osa päevast, koolide juurde võiks rajada piisavalt rattaparklaid ning võimalusel need ka katuse alla viia ning kogukondades võiks olla rohkem inimesi, kes aitavad liikumisharrastust eest vedada.

Kiili vald ja Harjumaa Omavalitsuste Liit tänavad Kiili Gümnaasiumit, kõiki küsitlusest  osavitjaid, seminari esinejaid, osalejaid ja kaasamõtlejaid, Liigume.ee meeskonda ning BATS-i Eesti piloodis osalenud partnereid.

KRISTI LEHISTE

kommunikatsioonispetsialist

open graph imagesearch block image