Pidulikul juubelipäeval meenutati Nabala palvemaja ja vennastekoguduse pikka ajalugu ning inimesi, kes on hoidnud seda paika läbi põlvkondade. Kuigi praegune palvemaja valmis 1926. aastal, ulatuvad Nabala vennastekoguduse esimesed kirjalikud jäljed juba 1817. aastasse. Tänane palvemaja seisab Miku talu kunagisel maal, kus peeti palvetunde juba enne praeguse hoone rajamist.
Sajandi jooksul on palvemaja olnud kohaliku kogukonna jaoks palju enamat kui üksnes kooskäimise koht. Siin on peetud jumalateenistusi ja palvetunde, lauldud ning hoitud elus vennastekoguduse traditsioone ka keerulistel aegadel.
Sajandal sünnipäeval osales EELK peapiiskop Urmas Viilma ning kohale oli tulnud rohkelt külalisi nii lähemalt kui kaugemalt, sealhulgas teiste vennastekoguduste teiste palvemajade esindajad. Meeleolu pakkusid Hageri koguduse pasunakoor ja EELK misjonikoor.
Pidupäeval tänati neid, kes on aastate jooksul panustanud Nabala palvemaja hoidmisse, korrastamisse ja koguduse tegevuse jätkumisse. Eriline roll on selles olnud palvemaja vanemal Jaane Lendil, kes on kandnud hoolt maja ja selle tegevuse eest alates 2001. aastast ning kelle perekonna side Nabala palvemajaga ulatub mitme põlvkonna taha.
Viimastel aastatel on palvemaja ja selle ümbrust kohaliku kogukonna ning Kiili vallavalitsuse koostöös järjepidevalt korrastatud. Juubeliaastaks restaureeriti ka palvemaja kaks ajaloolist 19. sajandi pronkslühtrit.
Nabala palvemaja sajandat sünnipäeva tähistades vaadati tagasi pikale ja väärikale ajaloole, kuid samavõrd ka tulevikku – sooviga, et maja uksed oleksid avatud ning selle paiga lugu kestaks edasi ka järgmised sada aastat.
Pikemat lugu Nabala palvemajast saab lugeda septembrikuu Kiili Lehes.
